NRG õppesuund on määratud õppeainete kogumiga, mille eesmärk on luua võimalus süvendatud teadmiste omandamiseks vastavas ainevaldkonnas.

Õppesuund kujundatakse lisades gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslikele kursustele valikainete kursustest suunakursused.

NRG-s on õpilasel võimalik valida kolme õppesuuna vahel: IT-suund, reaalsuund ja loodussuund.

IT-suund (A klass)

IT-suunas õpetatakse laia matemaatikat. Iga õpilane tutvub levinumate matemaatiliste tarkvarade kasutamisega. Lisaks õpetatakse süvendatult arvutiõpetust ja füüsikat. Täpsem ülevaade ainemahtudest on kirjas kursuste jaotumise plaanis ja sisust ainekavade osas. Eesmärk on arendada õpilaste huvi arvutiõpetuse ja reaalainetega tegelemise vastu ning anda neile hea ettevalmistus, jätkamaks oma õpinguid kõrgkoolis reaalvaldkonnas või mistahes tehnilisel alal. IT-suuna lõpetanud õpilane omandab IT valdkonnas tegutsemiseks vajalikud teadmised, oskused, aga ka  korrektse matemaatilise kirjaoskuse; saavutab tõestamise, loogilise arutlemise ja järelduste tegemise oskuse ning saab aru füüsikalise maailma toimimisest ja seostest. IT-suuna õppekava koosneb riikliku õppekava kohustuslikest kursustest ja kooli valitud kohustuslikest suunakursustest.
Suunda kujundavad:
 

1. lai matemaatika (14 kursust), millele on lisatud kolm ülesannete lahendamise kursust;
2. arvutiõpetus - süvendatud õppeprogramm programmeerimises ja/või rakendusprogrammides ning praktikumid;
3. füüsika - laiendatud õppeprogramm ning praktikumid;
4. keemia - kaks lisakursust.

IT-suuna tunnijaotusplaan

Reaalsuund (B-klass)

Reaalsuunas õpetatakse laia matemaatikat. Iga õpilane tutvub levinumate matemaatiliste tarkvarade kasutamisega. Lisaks õpetatakse süvendatult füüsikat ja arvutiõpetust. Täpsem ülevaade ainemahtudest on kirjas kursuste jaotumise plaanis ja sisust ainekavade osas. Eesmärk on anda õpilastele laiad teadmised füüsikas ja äratada huvi reaalainetega tegelemise vastu ning anda neile hea ettevalmistus, jätkamaks oma õpinguid kõrgkoolis reaalvaldkonnas või mistahes tehnilisel alal. Reaalsuuna lõpetanud õpilasel on adekvaatne ülevaade füüsikalise maailma toimimisest ja seostest, omandab korrektse matemaatilise kirjaoskuse ning saavutab tõestamise, loogilise arutlemise ja järelduste tegemise oskuse, aga ka vajalikud teadmised IT valdkonnas.
Reaalsuuna õppekava koosneb riikliku õppekava kohustuslikest kursustest ja kooli valitud kohustuslikest suunakursustest.

Suunda kujundavad:

1. lai matemaatika (14 kursust), millele on lisatud kolm ülesannete lahendamise kursust;
2. füüsika - süvendatud õppeprogramm ning praktikumid;
3. arvutiõpetus - laiendatud õppeprogramm programmeerimises ja/või rakendus-programmides;
4. keemia - kaks lisakursust.

Reaalsuuna tunnijaotusplaan

Loodussuund (C klass)

Loodussuunas õpetatakse laia matemaatikat. Iga õpilane tutvub levinumate matemaatiliste tarkvarade kasutamisega. Loodussuund hõlmab reaal- ja loodusainete süvendatud õpetamist. Täpsem ülevaade ainemahtudest on kirjas kursuste jaotumise plaanis ja sisust ainekavade osas. Suuna eesmärk on süvendada õpilaste huvi loodus- ja reaalainete vastu, suurendada õpilaste loodusteaduslikku pädevust, arendada teadmisi loodusteadustes, eriti keemias ja bioloogias. Sellega püütakse saavutada õpilaste loogilise arutlemise, põhjendamise, järeldamise ja tõestamise oskusi. Õpilastel on võimalus teha erinevaid praktilisi töid koolis ja väljaspool kooli.

Suund koosneb riikliku õppekava kohustuslikest kursustest ja kooli valitud kohustuslikest suunakursustest.

Suunda kujundavad:

1. lai matemaatika (14 kursust), millele on lisatud kolm ülesannete lahendamise kursust;
2. keemia - süvendatud õppeprogramm ning praktikumid;
3. bioloogia - süvendatud õppeprogramm ning praktikumid;
4. füüsika - praktikumid;
5. arvutiõpetus - laiendatud õppeprogramm rakendusprogrammides.

Loodussuuna tunnijaotusplaan

NRG õppekavas kursuste jagamisel on lähtutud põhimõttest:

1. tagada riikliku õppekava täitmine;
2. riiklikus õppekavas ettenähtud ainekursustele on lisatud loodus- ja reaalsuunda kujundavate õppeainete ning emakeele ja võõrkeele kursused;
3. valikkursuste eesmärgiks on eelkõige õppesuunast lähtuv õpilaste silmaringi laiendamine ning nende iseseisvaks õppijaks kujundamine;
4. õppetööd toetavateks tegevusteks on osavõtt mitmesugustest projektidest, teiste õppeasutuste poolt korraldatud kursustest ning kooli tunniväline tegevus.

Õpilane valib kooli astudes õppesuuna ja tal tuleb läbida riikliku õppekava kohustuslikud kursused ning kõik kooli poolt ettenähtud suunda kujundavad kursused. Valikainete valik on õpilasele vabatahtlik, kuid olles end kursusele registreerinud, tuleb tal see läbida.