Ajalugu
Ajalooürikute põhjal hakati Nõos talurahvale lugemist, kirjutamist ja arvutamist õpetama aastal 1686. Nõo Keskkooli esimene lend lõpetas kooli 1957. aastal. 1964. aastal võeti esimesed õpilased vastu reaalainete süvaklassidesse, 1965. aastal sai kool arvuti Ural-1 ja alustati arvutiõpetusega (sh programmeerimise õpetamisega). 1990-1998 tegutses koolis lennundusklass (lisaks keskharidusele omandasid õpilased lennukipiloodi kutse).
1991. aastast kannab kool Nõo Reaalgümnaasiumi nime, 1994. aastast on Nõos kaks kooli: Nõo Põhikool (1.-9. klass) ja riigikoolina alustas Nõo Reaalgümnaasium (10.-12. klass). Nõo Põhikooli finantseerib Nõo Vallavalitsus, Nõo Reaalgümnaasiumi Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.
Nõo kool 300
Nõo kooli 300. aastapäeva tähistamiseks valmis film
Hooned
Nõo Reaalgümnaasium (1994. aastani Nõo Keskkool) töötas 1963-1990 kahes majas: algklassid 1934. a valminud koolihoones, keskaste ja keskkool 1963. a valminud peahoones. 1971. a lõpus sai koolimaja juurdeehitusena valmis internaat 160 õpilasele. Senist nn valget poiste internaati (endises kihelkonnakoolimajas) kasutati veel 1986. aastani. 1983. a valmis arvutuskeskuse hoone. 1990. a sügisel sai valmis alg- ja keskastmele mõeldud koolihoone, milles 1994/95. õppeaastal jätkas tööd vastloodud Nõo Põhikool. 1996/97. õppeaastal valmis juurdeehitusena uus internaadihoone. 2007. aastal ehitas Nõo vald uue spordihoone, mida kasutab ka gümnaasium.
2013. aastal valmis uus hoonekompleks, kus on eraldi õppehoone ja 245-kohaline ühiselamu. Gümnaasiumi endine õppehoone on Nõo Põhikooli käsutuses, kuid gümnaasium kasutab jätkuvalt selles majas asuvat sööklat, aulat ja raamatukogu.
Kooli tegevussuunad.
Aastal 1964 võeti Nõo Keskkoolis avatud kahte reaalainete süvaõppeklassi vastu esimesed õpilased. 1965. a sügisel loodi kooli juurde arvutuskeskus. Kool sai Tartu Riiklikult Ülikoolilt elektronarvuti Ural-1 ja tööd alustas esimene üldhariduskooli arvutuskeskus tolleaegses Nõukogude Liidus ning alustati arvutiõpetusega.
Reaalainete süvaõppeklassid tegutsevad ka tänases Nõo Reaalgümnaasiumis. Arvutiõpetus on kooli õppekavas väga olulisel kohal. Gümnaasiumi lõpetajad võivad saada infotehnoloogi või tehnik-programmeerija kutse, kui teevad lõputöö ja sooritavad vajaliku eksami. 1990. a sügisest tegutsesid Nõo koolis lennundusklassid (X-XII klass) Üldhariduse andis Nõo kool, lendamist õpetati Ülenurme lennujaamas, lennuväljal. Kolmeaastase lenduri algettevalmistuse ning väikese täiendõppe järel võisid lennundusklassi lõpetanud õpilased alustada tööd kutselise lendurina või jätkata õpinguid Tartu Lennukolledžis (hilisem Lennuakadeemia). Lennundust õpetati Nõos 1998. aastani. Aastast 2000 on kolmas klassiparalleel loodussuunaga.
Kooli töötajaskond ja õpilased
Nõo Reaalgümnaasiumi (Nõo Keskkooli) ajalugu on pikk, kuid Eestis tuntakse kooli eelkõige reaalainete süvaõppe tõttu. Reaalainete süvaklassid alustasid Nõos tööd 1964. aastal kauaaegse direktori Kalju Aigro eestvedamisel (töötas direktorina 1951-1982). Tema järel sai direktoriks kooli füüsikaõpetaja Enn Liba. 1989 -1992 juhtis kooli senine arvutuskeskuse insener Uuno Puus.
1992. a asus direktori ametikohale kooli matemaatikaõpetaja ja insener Jaanus Järveoja, kes töötab sellel kohal ka käesoleval ajal.
X-XII klassikomplekte on 9, õpilasi üle 280, kellest rohkem kui 230 elavad koolile kuuluvas ühiselamus.
Töötajaid on Nõo Reaalgümnaasiumi üle 50, kellest ca 30 on õpetajad.
KALJU AIGRO
Kalju Aigro töötas aastatel 1949–1982 Nõo keskkoolis õpetajana, sealhulgas aastatel 1951–1982 direktorina. Tema juhtimisel arenes 7-klassiline kool Nõo keskkooliks. Aastal 1963 avati elektroonika-telemehaanika eriklass (kool sai Tartu Ülikooli õppebaaskooliks) ning aastal 1964 matemaatika ja füüsika eriklassid. Ta koondas kooli heatasemelise õpetajaskonna ja muretses aastal 1965 koolile arvuti Ural-1 (oli NSV Liidu esimene üldhariduskool, kus oli oma arvuti). Ta rajas uued koolihooned ning hästivarustatud õppekabinetid, koolis õppis ja õpib ka praegu andekaid noori kogu Eestist.
Kalju Aigro elulugu (ava ülevaade)
Mälestades Kalju Aigrot:
Kalju Aigro 100. sünniaastapäeval (6.08.2021) avati Nõos, Hariduse pargis talle mälestusmärk.
2021. aastal valmis Nõo Reaalgümnaasiumi ettepanekul ja kaasrahastamisel (50% Nõo RG, 50% Nõo vald) Kalju Aigro elulooraamat.
Nõo Reaalgümnaasium ja Nõo Põhikool asuvad Kalju Aigro nimelisel tänaval.
Nõo Reaalgümnaasiumi auditoorium kannab Kalju Aigro nime.
Nõo Reaalgümnaasiumi ees on taies, mille ühel poolel on ülevaade Nõo kooli jaoks olulistest sündmustest ja teisel pool lühiülevaade Kalju Aigro tegevusest Nõo koolis.
Koolimaja vastas pargis on Kaljus Aigrole pühendatud pink.
Nõo Põhikool ja Nõo Reaalgümnaasium annavad 2001. aastast välja töötajate aunimetust NÕO KOOLI KALJU. Esimene laureaat oli Kalju Aigro.
Kooli aastapäeval süüdatakse küünlad K. Aigro kalmul ja mälestusmärgi juures (kooli juhtkond ja õpilasesindus).
Nõo Reaalgümnaasiumi esimese põhiväärtuse sõnastus:
"Nõokatena hoiame kooli traditsioone ja Kalju Aigro mälestust" . See lause kuulub ka nõokate vandesse!
Kalju Aigro elulooraamatut saate lugeda siit:
elulooraamatu kaanekujunduslink opens on new page
elulooraamatlink opens on new page